May 6, 2026

Conservation International Lansa Inisiativa Importante atu Hadi’a Jestaun Zona Úmida (Lagóa) ba Konservasaun Biodiversidade no Ko-ezisténsia entre Ema no Balada Fuik iha Timor-Leste

Dili, Timor-Leste: Iha Inisiu fulan Maiu (05/05/2026) - Pasu importante ida ba proteje no konserva ekosistema zonas umida (lagoa) sira iha Timor-Leste, marka ho lansamentu ofisiál projetu “Promove Jestaun diak iha zonas umida (lagoa) ba Biodiversidade no Hadi’ak Ko-ezisténsia entre Ema no Balada fuik iha Timor-Leste,” liuhosi workshop inisiál ne’ebé realiza iha, Suai Room, Timor Plaza, Dili.

Workshop ne’e halibur hamutuk reprezentante sira husi instituisaun governu, parseiru dezenvolvimentu, organizasaun sosiedade sivíl, autoridades lokal, espesialista ambientál no peritu tékniku sira atu harmoniza esforsu no hahú ofisialmente inisiativa ambientál ida-ne’e.

Iha intervensaun Ministru Agriluktura Pekuaria, Peskas no Floresta, Eng. Marcos da Cruz hateten katak:

“Ohin ita hasoru malu atu koalia kona-ba jestaun lagóa sira no buka solusaun atu rezolve problema sira hasoru ambiénte, peska insustentavel, degradasaun ambiental no problema sedimentasaun iha lagoa sir anomos area protejida sira.

Ministru Agrikultura hakotu nia statementu ho hateten: “Ita presiza iha jestaun ne’ebé efetivu ba iha zona úmida sira nune’e bele fornese rendimentu no benefisiu sosial, ekonomia no ambiente ne’ebé sustentavel no bele mellora vida moris.”

Objetivu hosi projetu ida-ne’e mak hametin jestaun sustentável ba zonas umida sira iha Timor-Leste ba konservasaun biodiversidade no promove ko-ezisténsia ne’ebé diak entre komunidade no balada fuik (lafaek) no garante rendimentu sustentavel komunidade sira iha Suku tarjetu sira.

Zonas umida nu’udar patrimóniu naturál importante tebes ba Timor-Leste tanba fornese benefísiu ekolójiku no sosioekonómiku.sosio-ekonómiku barak. Sira ajuda regula sistema bee, hamenus risku inundasaun, rai karbonu, sustenta rekursu ikan no sai abitat ba tipu ai-horis no animál oioin.

Ba komunidade barak, zona umida sai hanesan fontes importante ba seguransa ai-han, rendimentu no reziliénsia. Maibé, ekosistema hirak-ne’e enfrenta ameasa boot sira, inklui degradasaun abitat, uza rekursu insustentável, presaun hosi alterasaun klimátika no konflitu entre ema ho lafaek ne’ebé aumenta as.

Projetu ida-ne’e responde ba dezafiu hirak-ne’e liuhosi aprosimasaun komprensivu no kolaborativu ne’ebé foka ba:

• Hadi’a jestaun zona umida sira.

• Promove ko-ezisténsia seguru entre ema no balada fuik (lafaek).

• Apoia vida-moris sustentável ba komunidade alvu sira.

• Hametin edukasaun ambiental no monitorizasaun regular.

Durante workshop, partisipante sira diskute objetivu projetu, estratéjia implementasaun, rezultadu ne’ebé sei atinji no papél hosi parseiru sira atu asegura implementasaun ne’ebé efetivu no sustentável.

Iha intervensaun Diretor País CI-TL, Manuel Mendes, subliña kona-ba importansia husi inisiativa koletivu ne’e:

“Ideia ba projetu ne’e hahu Iha tinan 2019. Iha tempu ne’eba ita hanoin kona-ba projetu jestaun lafaek deit, tempu lao ita hanoin atu haree mós kona-ba ninia abitat (fatin) ka lagóa sira. Husi ne’eba CI-TL hahu halo identifikasaun ba zona umida (lagoa) sira iha Area Kosteira parte Sul.”

“Ita identifika no rejista lagoa hamutuk 35; maibe, tanba fundu projetu ne’ebé limitadu, nune’e ita deside implementa iha zona umida hitu hanesan:Lagoa Fuli, Onu-bo’ot, Hasan foun, Bikan Tidi, We-lenas, Modo-mahut no Naan Kuru. Liuhosi projetu ida ne’e ita laos haree deit ba lafaek, maibe ita haree mos forma seluk husi Biodiversidade hanesa manu-fuik sira, niki, vejetasaun no ekosistema zona úmida seluk,” Diretor Pais ne’e hatutan.

Nia hakotu intervensaun ho fó mensajen ba Autoridade sira: “Ami husu mos ba autoridade lokal sira atu kontinua informa ba komunidade sira atu labele kasa manu-fuik sira ne’ebé ameasadu atu mohu hanesan Loriku no Kakatua.”

Autoridade Munisípiu suporta implementasaun projetu ne'e.

Miguel Armada Cardoso, Presidente Autoridade Munisípiu Covalima apresia:

"Ami kongratula CI-TL ba inisiativa ne'e, no rekomenda ba CI-TL no governu atu kombina siensia, kultura no esperiénsia iha implementasaun projetu ne'e, ho nune’e, ema labele tama ba lafaek nia hela-fatin (abitat) no vise versa.”

Nia hakotu ho hateten: “Haree ba aspetu ekonómiku, ita presiza atu promove atrasaun turizmu ba interese povu no nasaun nian.”

Inisiativa ida-ne’e reafirma katak konservasaun ne’ebé efetivu presiza parseria metin entre instituisaun governu, autoridades siras no komunidade, espesialista tékniku no parseiru dezenvolvimentu.

Kona-ba Projetu

Projetu “Promove Jestaun diak Zonas umida (lagoa) ba Biodiversidade no Hadi’a Ko-ezisténsia entre ema no balada fuik iha Timor-Leste” Dezeña atu promove jestaun sustentavel ba ekosistema zona úmide, hametin protesaun ba biodiversidade, no hasa'e reziliensia komunidade liu husi aprosimasaun konservasaun inovativu, kolaborativu no sientifika.