May 29, 2026
DILI, Timor-Leste – Hafoin atividade plantasaun ai-parapa ho totál ai-oan 5,000 iha Batugade, Munisípiu Bobonaro iha loron 24 Abril 2026 liubá, herseik (27/05), Conservation International Timor-Leste (CI-TL) liuhosi Projetu Kiwa RESTORE kontinua tan ho inisiativa restaurasaun ekosistema tasi-ibun iha área Biacou, Aidabaleten, Timor-Leste.
Atividade ida ne’e partisipa husi Diresaun Nasional Jestaun Basias Hidrografikas no Area Mangais, Ministeriu Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Floresta, Diresaun Nasional Biodiversidade no Meu Ambiente, reprezentante Embaixada França, autoridade munisipál, autoridade lokál, membru komunidade, grupu juventude, estudantes no parseiru dezenvolvimentu sira atu hamutuk kuda ai-parapa ho totál ai-oan 5,000 hodi restaura área tasi-ibun ne’ebé vulneravel ba erosaun, tasi-sa’e no impaktu mudansa klima.

Reprezentante Embaixada França Apresia Inisiativa RESTORE iha Timor-Leste
Reprezentante husi Embaixada França, Sra. Julie Brown, apresia esforsu ne’ebé CI-TL halo hodi implementa inisiativa husi Prezidente França, Emmanuel Macron, iha Timor-Leste.
“Hau orgullu no apresia ho CI-TL ne’ebé halo ona esforsu maka’as hodi koneta estudante sira, komunidade, parseiru no governu sira atu hamutuk realiza atividade restaurasaun ai-parapa iha Aidabaleten. Inisiativa ida ne’e inisia husi Prezidente França, Emmanuel Macron,” nia hateten.
Plantasaun Ai-parapa iha Biacou, Aidabaleten hanesan parte importante hosi esforsu boot Projetu Kiwa RESTORE atu promove Solusaun Bazeia ba Natureza (Nature-based Solutions/NbS) no hametin reziliénsia komunidade kosteira sira iha Timor-Leste. Ai-parapa sira la’ós deit importante atu proteje tasi-ibun husi ondas boot no erosaun, maibé mos sai habitat importante ba ikan no biodiversidade mariña sira.

Importánsia Ai-Parapa ba Komunidade Kosteira
Diretór Nasionál Jestaun Basias Hidrográfikas no Área Mangais, Adelino Rojario, hateten katak:
“Ai-parapa sai protetor primeiru ba komunidade kosteira sira bainhira mosu tasi-sa’e no erosaun. Aleinde ne’e, ai-parapa mós sai hanesan fatin moris ba animal tasi sira hanesan ikan, kadiuk no animal tasi seluk, nomos fó oportunidade ba vida-moris komunidade.”
Nia mos husu ba komunidade benefisiáriu sira atu la’ós deit kuda ai-parapa, maibé presiza mós halo manutensaun no kuidadu atu bele fó benefísiu ba komunidade no nasaun.
Liuhosi atividade ida ne’e, komunidade lokál sei envolve diretamente iha esforsu restaurasaun ambiental no aprende kona-ba importánsia konservasaun ekosistema tasi-ibun ba futuru sustentável.
Komunidade Sente Orgullu ho Atividade Restaurasaun
Xefe Grupu Restaurasaun Aidabaleten, Adelino Pires, espresa ninia sentimentu: “Hanesan xefe grupu restaurasaun ai-parrapa Aidabaleten, hau sente kontente tebes ho atividade ohin loron, tanba esforsu ne’ebé ami halo durante tempu tomak hanesan tuir formasaun, prepara viveiru, hari’i uma viveiru, halo monitorizasaun kada semana, no halo limpeza iha fatin viveiru no fatin kuda. Finalmente, ohin loron ita bele hamutuk ho doadór sira, Ministériu Agrikultura, estudante sira, komunidade no parseiru sira kuda ona viveiru sira ne’e iha fatin ne’ebé identifika ona.”
“Maibé hau husu ba governu, autoridade munisipál, CI-TL no parseiru sira atu kontinua haree ba sustentabilidade husi ai-parapa oan sira ne’ebé kuda ona bainhira projetu ne’e remata,” nia hakotu.

CI-TL Enfaze Sustentabilidade Restaurasaun
Enkuantu Diretór País CI-TL, Manuel Mendes, iha nia intervensaun, nia hateten katak ita ema mak jestor ba floresta.
“Ita ema ne’e jestor deit. Maromak kria ita atu bali no halo jestaun di’ak ba natureza, no jere ai-parapa oan sira ne’ebé kuda ona ho di’ak. Ita labele estraga floresta no ai-parapa sira ne’ebé eziste ona. Tanba ai-parapa sira ne’e estraga husi ita ema, nune’e ita iha responsabilidade iha futuru ita tenke restaura hikas.”
Nia mós mensiona kona-ba sustentabilidade husi ai-parapa sira ne’ebé kuda ona. CI-TL sei esforsu atu koordena ho kompania boot Timor-oan sira atu bele halo adoptasaun ba ai-parapa oan sira ne’ebé restaura ona iha futuru.

Administradór Postu Atabae, Pedro Lakubuti agradese ba CI-TL no Parseiru sira:
“Hanesan Administardor Postu, hau agradese ba CI-TL ho Governu ne’ebé hili ona área Aidabaleten nu’udar alvu ba restaurasaun Ai-parapa ida ne’e. Hau husu ba Xefe Suku sira atu bele kontinua tau matan ba Ai-parapa sira ne’e, tanba ai-parapa sira ne’e nu’udar rikeza suku nian.”
Nia rekomenda mós ba CI-TL no Diresaun Jeral Ambiente atu bele mellora liután Restaurasaun Ambiente liuliu ai-parapa hodi bele dezenvolve fatin Biacou ne’ebé furak ne’e, sai fatin destinasaun turizmu komunitaria.

Atividade ne’e organiza husi CI-TL liuhosi Projetu RESTORE ne’ebé finansia husi Inisiativa Kiwa. Projetu ne’e implementa iha Fiji, Samoa no Timor-Leste atu hametin reziliénsia komunidade no ekosistema kosteira sira liuhosi restaurasaun ambientál.
Iha Timor-Leste, Projetu RESTORE implementa husi Conservation International Timor-Leste liuhosi parseria ho Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, liuhosi Direção-Geral Gestão Bacias Hidrográficas é Mangais, nomos ho parseiru lokál sira hanesan Alola Foundation no Konservasaun Flora no Fauna (KFF).
Hamutuk ita proteje no restaura ekosistema tasi-ibun ba futuru ida ne’ebé sustentavel no reziliente ba komunidade sira iha Timor-Leste.