June 1, 2026

Iha Timor-Leste ‘ligasaun bei'ala ho lafaek’ hetan teste

Iha nasaun kiik ida ho rai foho aas no natureza ne’ebé furak, ne’ebé lokaliza entre Indonesia no Austrália, foho aas sira hateke tun ba ai-parapa tasi nian, delta mota sira no bee-manas ne’ebé naroman. Fatin hirak ne’e mos sai hela fatin ba ida husi predatór natureza nian ne’ebé forte no perigu liu.

Timor-Leste rai lafaek.

Lafaek-tasi (saltwater crocodile) moris di’ak iha Timor-Leste. Ita bele hetan sira iha mota ibun ne’ebé mistura bee masin no bee midar, iha zonas umidas, iha tasi-ibun no habai an iha natar-laran ne’ebé hetan loron manas tropikál. Lafaek-tasi mak réptil boot liu iha mundu no bele moris durante dekada barak.

Jerasaun barak, moris besik lafaek la konsidera nu’udar ameasa ba povu Timor-Leste. Lafaek la’ós buat ida atu tauk, maibé konsidera hanesan protetor sagradu sira.

Relasaun espesial ida-ne’e mak lori ekipa programa BBC “Deadly 60” mai Timor-Leste. Série dokumentáriu balada-fuik ne’ebé famozu ida-ne’e mai filma lafaek tasi iha nia abitat natural, ho orientasaun husi sientista marinha Conservation International Timor-Leste, Jafet Potenzo Lopes.

Maske nune’e, bee dalan sira ne’ebé durante ne’e liga komunidade sira ho lafaek, agora sai mos fatin ne’ebé kazu atake lafaek aumenta beibeik. Situasaun ida-ne’e obriga Timor-Leste atu konfrontu pergunta ida ne’ebé difísil: Saida mak akontese bainhira ita-nia protetór sagradu sai ameasa ?"

Foin dadaun, Conservation News halo entrevista ho Jafet Potenzo Lopes atu komprende oinsá Conservation International ajuda komunidade sira buka dalan ida atu proteje ema no lafaek sagradu sira ne’ebé iha valor boot iha kultura ba Timor oan sira.

Conservation News: Mai ita hahú ho Ita-nia esperiénsia hodi halo filme hamutuk ho “Deadly 60” - ne'e mak buat ne'ebé importante liu hotu.

Jafet Potenzo Lopes: Hau-nia knaar mak buka no monitoriza lafaek sira ho drone. Hau uza drone atu identifika fatin lafaek sira no observa sira-nia movimentu, atu ekipa filmajen bele besik sira ho seguru.

Iha momentu ida, drone identifika lafaek-tasi ida boot tebes, nia naruk hanesan kareta pickup ida. Nia hela hakmatek de’it iha bee azul klean iha tasi-ibun, enkuantu peskadór sira lao liu besik ho bero iha nia fatin hanesan buat normal ida. Imajen ida-ne’e mak hela nafatin iha hau-nia hanoin — lafaek boot tebes ida ne’ebé sente hakmatek iha nia abitat natural.

Maibe, momentu ne’ebé hau gosta liu iha programa ne’e mak bainhira aprezentadór Steve Backshall kaer lafaek nia foer (ten) ne’ebé hau hetan durante monitorizasaun no halo tracking. Nia kaer hanesan rai-tahu ida no la sente problema ruma, enkuantu esplika katak ásidu iha lafaek nia kabun forte tebes to’o bele halo fatuk sai rahun. Lafaek sira han duni fatuk atu ajuda sira mantein pezu iha bee okos bainhira hein preza (manggsa). "Nia hatudu korajen boot — buat ne’e morin aat loos.

No mos, husi perspetiva pesoál ida — hanesan Timor-oan, hau sente kontente no orgullu tebes atu haree episódiu ne’e fó espasu ba signifikadu lafaek nian iha ami-nia kultura."

Conservation News: Oinsá relasaun entre povu Timor-Leste no lafaek?

JPL: Relasaun ne’e forte tebes. Tuir istória kriasaun Timor-Leste, ilha Timor forma bainhira lafaek ida sakrifika nia-an ba labarik ida atu nia oan, bei-oan sira iha uma ida atu hela. Iha komunidade barak, ema konsidera lafaek sira nu’udar protetór nomos konsidera lafaek sira hanesan sira nia avoo.

Respeitu kle’an ne’e bele hamosu situasaun ne’ebé surprendente, katak ema balu la sente tauk ba lafaek. Ita bele haree peskadór sira halo nafatin sira-nia atividade lorloron nian maski lafaek ida iha besik, tanba sira fiar metin ba relasaun no ligasaun espirituál ne’ebé mai husi bei’ala sira.

Maibé, iha tempu hanesan ne’e, realidade ida prekupante mosu. Durante tinan hirak ikus ne’e, konflitu entre ema no lafaek aumenta maka’as, hamosu preokupasaun ba komunidade sira iha rai-laran tomak.

Situasaun ne’e sai aat to’o oinsa ?

JPL: Situasaun ne'e sériu tebes - no ida-ne'e sai kontroversu liután. Iha tinan 20 nia laran, Timor-Leste rejista ona 173 atake (crocodile attacks) ba ema. 78 husi sira-ne'e mak mate. No frekuénsia sira-ne'e mosu iha dekade ikus ne'e. Foin lalais ne'e, ema na'in tolu hetan atake iha munisípiu ida de'it iha loron rua nia laran. Ami deskonfia númeru reál aas liu. Tanba lafaek sira konsidera nu’udar animál sagradu no respeitadu tebtebes, ema barak dala barak sente tauk atu fó informasaun kona-ba atake lafaek nian.

Maibé situasaun hahú troka ema lokál sira-nia sentimentu. Ema balu mós komesa haree lafaek hanesan sira nia tarjetu. Ne'e kompleksu no delikadu tebes.

Tanbasá mak atake sira-ne'e aumenta?

JPL: La iha resposta ida de'it - ita sei koko atu komprende dezeñu kompletu. Maibé iha mós indikasaun sira.

Ba ida-ne'e, populasaun lafaek sira-ne'e hahú sae fila-fali dezde Timor-Leste hetan independénsia iha tinan 2002 - hafoin tinan barak liu tiha husi Portuges no Indonezia nia ukun, sira-nia númeru redus maka'as. Lafaek barak liu tan naturalmente signifika oportunidade barak liu atu hetan ou hasoru. Iha posibilidade katak atake sira-ne'e komún molok lafaek sai hanesan espésie protezidu tinan 20 liu-ba, maibé ita laiha dadus atu hatene ho klaru.

Tuirmai iha realidade moris loroloron nian iha ne'e. Timor-Leste nakonu ho mota no tasi-ibun, iha ne'ebé ema barak halibur bee atu hemu, hariis, fase. No komunidade tomak depende ba peska no agrikultura ba sira-nia vida-moris. Ida-ne'e bele dudu ema atu foti risku no tama ba bee iha fatin ne'ebé sira hatene katak lafaek sira marka prezensa, tanba sira la iha opsaun seluk.

Ikusliu, lakon abitat no populasaun umanu ne'ebé sae lalais - ida-ne'ebé aumenta lalais liu iha mundu. Bainhira ema hamenus liután sira-nia hela-fatin, lafaek sira hatudu sira-nia an, ou mosu iha fatin ne'ebé uluk laos sira nia hela fatin . Udan maka'as durante tempu udan halo ida ne’e sai aat liután, ho nivel bee sa'e hodi permite lafaek sira muda livre liu ba fatin sira ne'ebé ema serbisu, halibur ai no hakiak animal.

Ikusliu, lakon abitat no populasaun umanu ne'ebé sae lalais - ida-ne'ebé aumenta lalais liu iha mundu. Bainhira ema hamenus liután sira-nia hela-fatin, lafaek sira hatudu sira-nia an, ou mosu iha fatin ne'ebé uluk laos sira nia hela fatin. Udan maka'as durante tempu udan halo ida ne’e sai aat liután, ho nivel bee sa'e hodi permite lafaek sira muda livre liu ba fatin sira ne'ebé ema serbisu, halibur ai no hakiak animal.

Saida mak Conservation Internasional halo atu ajuda?

JPL: Edukasaun mak ita-nia instrumentu ne'ebé forte liu. Se ema komprende iha ne'ebé no bainhira sira hasoru susar ruma, sira bele halo desizaun ne'ebé matenek kona-ba fatin ne'ebé atu ba - no ba fatin ne'ebé atu evita.

Liuhusi projetu ida-ne'ebé finansia husi Global Environment Facility, ami halibur dadus barak ne'ebé ami bele hetan hosi relatóriu insidente no imajen drone hodi ajuda prevee iha ne'ebé mak atake sira sei akontese. Problema mak dadus kona-ba atake istóriku sira haketak tiha ona. Tanba ne'e ami servisu hamutuk ho komunidade no ospitál sira hodi halibur hamutuk imajen ida-ne'ebé klaru liu, no atu hadi'a resposta bainhira ema ruma hetan atake. Husi dadus hirak-ne'e, ita bele harii mapa hot spots crocodile - iha fatin ne'ebé sira la iha - no uza ida-ne'e atu estabelese zona no fronteira seguransa sira seluk.

Ami mós foku ba restaurasaun ekosistema zona umide (lagoa) ne'ebé luan liu. Agrikultura tesi & sunu no atividade umanu sira seluk halo degredasaun ba lafaek nia hela fatin, ne’ebé bele dudu sira besik liu ba ema bainhira sira buka teritoriu foun. Proteje ema no proteje ekosistema la haketak malu hanesan sira haree.

Ba Timoroan barak, animal hirak-ne’e la’ós deit parte ida husi natureza, maibé mos parte ida husi istória orijen rai ne’e nian— liuhosi ligasaun bei'ala sira no espiritual. Oinsá mak ita proteje ema sein ameasa relasaun ne'e?

JPL: Ami hanoin beibeik kona-ba ne'e. Ligasaun ne’ebé Timor-oan sira sente ho lafaek mak ami nia assets boot liu ba konservasaun nian – iha ne'ebé respeitu proteje ona espésie sira ba jerasaun oin mai. Maibé ita mós labele ignora katak ema hetan kanek no sai vitima. No bainhira ida-ne'e akontese, ita nia ligasaun ne’e komesa sai fraku.

Ita presiza lori komunidade sira ba ita-nia servisu sedu. Iha ne'ebé mak fronteira sira, oinsá atu jere konflitu - la'ós desizaun sira ne'ebé ita bele halo unilaterál ba ema. Koñesimentu lokál mak buat hotu - ema hatene sira-nia bee-matan, animál no risku di'ak liu fali ema seluk.

Buat ne'ebé Ita koko atu evita mak situasaun ida ne’ebé atake sira ne’ebé aumenta beibeik bele halo komunidade sira atu lakon konfiansa no fila kontra lafaek sira hotu. Iha ne’ebé sentimentu ta’uk domina buat hotu no substitui respeitu, fiar no ligasaun ne’ebé durante tempu naruk eziste ona. Tanba bainhira respeitu kle’an ne’e lakon ona, susar tebes atu hetan fali. No la ho respeitu ne’e, lafaek sei lakon protesaun ida ne’ebé forte tebes.

Ne’e balansu ida delikadu. Maibé, bainhira ema sira sente katak sira-nia prekupasaun rona no respeita, no sira sente katak konservasaun ba sira mos, laos benefisia de’it lafaek, ita iha oportunidade atu rezolve dezafiu ida-ne’e ho di’ak.