September 1, 2026

Lagoa Na’an Kurun lokaliza iha suku Uma boku, Sikone Dilole, no Aubeo, Postu Administrativu Barique/Natarbora, Munisípiu Manatuto, hanesan zona úmida importante ba biodiversidade neebé sai abitat ba biodiversidade ho diversidade espesie oioin, ho nia luan área okupa aproximadamente 34,4 ektare.
Bazeia ba rezultadu asesmentu rápidu no dadus monitorizasaun, iha Na’an Kurun hetan espésie oioin, inklui Niki, , Kakatua, Manu-bee, Ikan, Réptil (lafaek), no ai-horis ne’ebé moris iha bee no iha rai, maoiria okupa ho ai-parapa. Espésie sira-ne’e iha papél krusiál iha servisu ekosistema, sai nu’udar abitat importante ba biodiversidade no bele suporta meius moris komunidade lokál sira liu hosi atividade turismu komunitáriu (turismu ekolojíiku hanesan rekreativu no haree manu fuik oioin “Birds Watching”) .

Intervensaun Conservation International Timor-Leste iha Na’an kurun
Conservation International Timor-Leste (CI-TL), hala’o papél fundamental iha servisu konservasaun biodiversidade no jestaun área úmida iha Timor-Leste. Liuhosi projetu GEF-8 – Improving Wetland Management for Biodiversity and Improved Human-Wildlife Coexistence in Timor-Leste, CI-TL apoia esforsu atu hadi’a jestaun área úmida ba konservasaun biodiversidade no promove koezisténsia seguru entre komunidade no fauna (balada fuik).
Na’an Kurun parte ida hosi lagoa prioritária hitu (Zona Umide) ba intervensaun CI-TL ninian hamutuk MAPPF no MTA. CI-TL halo tia ona Biodiversity rappid Assesment, no iha fulan Setembru sei kontinua halo asesmentu no monitorizasaun ba biodiversidade, dokumentasaun kondisaun ekosistema, sensibilizasaun ambientál inklui edukasaun biodiversidade, nia alvu laos deit ba komunidade maibé mós foku ba estudante sira.
Abordajen ida-ne’e importante atu asegura katak desizaun kona-ba dezenvolvimentu no konservasaun bazeia ba evidénsia, no konsidera nesesidade no interese komunidade lokál.
Liuhusi projetu ne’e, CI-TL servisu hamutuk ho MAPPF, MTA, APC, Autoridade Munisipál, Autoridade Posto, lider Komunitáriu sira inklui stakeholder savi sira seluk no komunidade enjeral atu promove restaurasaun ekosistema, reziliénsia klimátika, konservasaun biodiversidade no meius moris sustentável.
Projetu ne’e fó énfaze ba solusaun bazeia ba natureza no partisipasaun komunidade iha jestaun ekosistema.

Dezenvolvimentu Infraestrutura no Futuru LNG iha Natarbora
Ho planu dezenvolvimentu infraestrutura iha Natarbora, inklui konstrusaun dalan no portu iha área Na’an Kurun, no planu governu atu dezenvolve LNG (Liquefied Natural Gas) iha futuru, presiza konsidera ho kuidadu impaktu potensiál ba ambiente no biodiversidade.
Dezenvolvimentu infraestrutura bele lori benefísiu ba komunidade, inklui hadi’a asesu, transporte, oportunidade ekonomia no dezenvolvimentu lokál. Maibé, tanba Na’an Kuru iha ekosistema no biodiversidade importante, atividade konstrusaun no dezenvolvimentu presiza planeia ho kuidadu atu evita ka minimiza impaktu negativu ba lagoa, abitat natural no espésie sira.
Iha kontestu ida-ne’e, importante atu konsidera rezultadu husi monitorizasaun biodiversidade no avaliasaun ambientál iha prosesu planeamentu, hodi asegura katak dezenvolvimentu infraestrutura bele lao hamutuk ho esforsu konservasaun.

Dezafiu no Solusaun ba Konservasaun
Konstrusaun dalan, portu no dezenvolvimentu LNG iha futuru bele sai dezafiu boot ba esforsu konservasaun, tanba atividade sira-ne’e bele hamosu impaktu ba ekosistema lagoa, abitat natural no biodiversidade. Movimentu ekipamentu no materiál konstrusaun, sedimentasaun, poluisaun no alterasaun ba área natural bele afeta kondisaun ambientál iha Lagoa Na’an Kuru.
Haktuir husi Koordenadora Kampo projetu Jestaun Lagoa Manatuto no Manufahi, Maria Lucia dehan: ”Observasaun husi fonte tékniku iha fatin hatudu katak, bainhira tesi ai durante preparasaun ba konstrusaun estrada, animal fuik sira bele sente disturbadu, sai husi sira-nia abitat no halai ba área seluk. Ida-ne’e sai preokupasaun ba konservasaun, tanba movimentu animal husi abitat orijinál bele aumenta presaun ba área ne’ebe besik kontrusaun no bele afeta padraun movimentu fauna.'“
Enkuantu Project field Assistant Diego Lopes informa”
“Kuaze oras rua ha’u halo observasaun iha área konstrusaun laiha manu ruma ne’ebe lian, ou semo ba mai iha ne’e, manu sira ne’e kuaze semo no muda hotu ba fatin dook tanba sira ninia abitat hetan destruisaun husi prosesu konstrusaun dalan refere.”
Nune’e, prosesu konstrusaun tenke halo ho planeamentu no kuidadu, inklui minimiza limpeza vegetasaun ne’ebé la nesesáriu, proteje habitat sensível sira, no monitoriza movimentu fauna antes no durante atividade konstrusaun.
Administrador Postu Administrativu Barique, Sr. Jose Ramos hateten:
“Autoridade sira iha Postu sujeita ba dezisaun hosi nasional liu-liu dezenvolvimentu iha Costa Sul.”Maibé husu nafatin ba komunidade sira atu labele kasa balada fuik sira hanesan meda, rusa no lenuk.”

Ba Conservation International Timor-Leste (CI-TL), dezafiu prinsipál mak asegura katak dezenvolvimentu infraestrutura no konservasaun ambiente bele lao hamutuk. Tanba ne’e, presiza iha koordenasaun di’ak entre CI-TL, autoridade governu, empreza konstrusaun sira, komunidade lokál no parseiru relevante sira.
Solusaun bele inklui monitorizasaun ambientál antes, durante no depois konstrusaun, identifika no proteje área sensível sira, kontrola sedimentasaun no poluisaun, minimiza tesi ai no limpeza vejetasaun, no envolve komunidade lokál iha atividade konservasaun. Edukasaun no sensibilizasaun ambientál mós importante atu hasa’e komprensaun komunidade no traballadór sira kona-ba valor ekolójiku Na’an Kuru.
Ho planeamentu di’ak, monitorizasaun kontinua no kolaborasaun entre governu, CI-TL, komunidade no parseiru sira, dezenvolvimentu infraestrutura bele konsidera hamutuk ho esforsu konservasaun. Nune’e, bele asegura balansu entre dezenvolvimentu ekonomia, konservasaun biodiversidade, protesaun ekosistema no dezenvolvimentu sustentável.

Ema Presiza Natureza atu Moris Di’ak
Lagoa Na’an Kurun la’ós de’it ekosistema zona húmida ida. Na’an Kurun nu’udar mos patrimóniu naturál importante ne’ebé suporta biodiversidade, fornese abitat ba fauna no flora, no ofrese oportunidade ba meiu moris sustentável no turizmu bazeia ba komunidade.
Ho progresu dezenvolvimentu iha Natarbora, proteje integridade ekolójika Na’an Kurun sei presiza kolaborasaun kontinua entre parte relevante sira, planeamentu bazeia ba evidénsia, monitorizasaun ambientál, no partisipasaun efetiva husi komunidade.
Proteje Na’an Kurun ohin signifika proteje biodiversidade, ekosistema no oportunidade ba jerasaun sira iha futuru.