July 30, 2025

Youth Ocean Jamboree Halibur Hamutuk Indonézia No Timor-Leste Hodi Dezenvolve Peskizadór Marina Foin-sa’e

Eventu ne’e ninia objetivu mak atu dezenvolve kapasidade no haforsa kolaborasaun entre foin-sa'e Timor-Leste no Indonézia nian iha Konservasaun Biodiversidade.

JULLU 30, 2025

Foin-sa’e na'in ruanulu husi universidade no eskola sekundária sira husi Timor-Leste no Indonezia foin lalais ne'e partisipa iha kolaborasaun ida-ne'ebé inisia hosi Konservasaun Indonezia (KI) no Conservation Internasional Timor-Leste (CI-TL), ho apoiu husi governu lokál no universidade sira iha semana kotuk.

Foin-sa'e na'in ruanulu-resin-rua husi universidade no eskola sekundária sira husi Timor-Leste no Indonezia foin lalais ne'e partisipa iha kolaborasaun ida husi Juventude Oseanu Jamboree - kolaborasaun multi-country ida-ne'ebé inisia husi Konservasaun Indonezia (KI) no Konservasaun Internasional (CI) Timor-Leste, ho apoiu husi governu lokál no universidade sira iha semana kotuk.

Inisiativa ne’e, hala’o iha Rejensia Belu, Nusa Tengara Timur (NTT) Indonézia, ho objetivu atu dezenvolve kapasidade foin-sa'e sira husi parte rua, husi área tasi Ombai-Wetar ba observador no peskizadór tasi sira, atu nune'e sira bele kontribui koletivamente ba konservasaun biodiversidade no jestaun rekursu marina nian iha rai-laran.

Inisiativa ida-ne’e la’ós de’it atu fó formasaun – maibe mos promove jerasaun ida ba lideransa tasi nian ne’ebé bele sai ponte ba siénsia, kultura no komunidade sira. Ombai-Wetar strait liga ita-nia nasaun, ekosistema no ita-nia futuru. Atu proteje buat hirak-ne’e, ita presiza joven sira ne’ebé komprende sira-nia importánsia no iha ekipamentu atu halo asaun. Ida ne’e mak futuru konservasaun Oceanu - ba Timor-Leste, no ba ita-nia rejiaun.”

Manuel Mendez, Diretor País, Conservation Internasional Timor-Leste

Área Ombai-Wetar hafahe tasi entre Arkipélagu Alor ho ilha Wetar, Atauro no Timor iha Ilhas Sunda Kiik no rekoñese ona hanesan ida husi korredór marínu ne'ebé importante liu iha mundu.”

Área ne’e hanesan dalan migrasaun ba espésie baleia 14, inklui baleia azul ki’ik, espésie golfiñu 7, no espésie tubaraun no raiu migratóriu 7, inklui tubaraun baleia, tubaraun pelágiku no Manta ray oseániku. Alénde hanesan fatin ba megafauna, rejiaun ida ne’e mós iha ekosistema ahu-ruin, du’ut tasi no ai-parapa ne’ebé importante – ekosistema kosteira sira ne’e sustenta vida-moris komunidade kosteira nomos hanesan bareira natural hodi kontra mudansa klimatika.”

Esteiru Lesser Sunda Seascape eskoilla hanesan fatin formasaun ba Youth Ocean Jambore tanba, aleinde sai hanesan korredór migrasaun ne'ebé importante tebes. Área ne’e mós hanesan sentru peska ida-ne'ebé suporta seguransa ai-han no komunidade kostal sira-nia vida-moris iha nasaun rua ne’e. Esforsu konservasaun iha rejiaun ida-ne’e bele alkansa liuhusi kolaborasaun entre nasaun rua ne’e. Ita presiza asaun konjunta iha fronteira, no jerasaun foin-sa’e sira tenke iha lina frente ba iha mudansa.”

Fitri Hasibuan, Vise-Prezidente Programa Konservasaun Indonézia

Fitri mós enfaze importánsia husi papél jerasaun foin-sa’e sira-nian iha jestaun marítima sustentavel. “Liuhusi sesaun formasaun lubuk ida, prátika iha kampu, no sesaun diskusaun sientifika, hein katak partisipante sira sei komprende la’ós de’it aspetu sientifika ekolojia tasi nian maibé mós sai Kampiaun konservasaun iha sira-nia komunidade.”